Soovitused

  Soovitaksime enne ärasõitu kindlasti taskuraha koguda, sest üüriraha ja söögiraha saab väga kiiresti otsa.Keeleoskuse pärast muret tunda ei ole tarvis. Keskkonnas kus ainukeseks väljapääsuks on suhtlemine inglise keeles, hakkavad laused ise suust tulema. Soovitame osaleda eelnevalt keeltekursustel, niimoodi on välisriigis lihtsam hakkama saada.

Pildid Soomest

  Eriti lummav oli ka Soome loodus. Meil avanes võimalus lisaks jalutuskäikudele Soome metsades käia ka kruiisil Saimaa järvistul, Soome suurimal järvel, mis pindalalt on ikkagi suhteliselt suur.

Saimaa järvistul kruiisimas

Sommide jalgrattaladu

Soome sõpruskool

  Nii, käisime Soomes Lappeenraantaa koolis. 18-21 mai 2011. aastal. Läksime viie õpilase ning nelja õpetajaga. Põhieesmärk oli tutvuda Soome koolielu ning -traditsioonidega.

  Sõitsime siis minibussiga  Lappeenraantaa ja olimegi kohal. Ööbisime Lapeenraantaa õpilaste kodudes ja hommikul läksime nende kooli tundidese. Kohe oli aru saada et neil on seal palju vabam õhkkond, kuna õpilased jõudsid tundi isegi 10 minutit peale selle algust. Ning kui palju rattaid ning mootorrattaid kooli ees oli!

  Lisaks sellele käisime Lappeenraantaa ümbruses erinevatel ekskursioonidel, näiteks Soome vanimas Hüdroelektrijaamas ning sõjaaegses lossis.

  Kõik keda kohtasime olid väga sõbralikud ning soomlaslikud - rahulikud, mõtlikud inimesed.

  Käisime ka moodsas kirikus, mis nägi välja nagu mingist ulmefilmist ning Kunstimuuseumis.

Soome oma hiilguses

   

Kogemused

 

Iga üliõpilane, kel keeltega raskusi pole, võiks kogemuste hankimise nimel ette võtta õppetee välisülikooli. Miks?

Esiteks. Lisaks silmaringi avardamisele saab kogeda ka teistsugust õppemetoodikat.

Näiteks Taani Tehnikaülikoolis on õppetöös äärmiselt suur rõhk grupitööl, sealjuures on olulised nii oskus ennast kehtestada, teisi meeskonnaliikmeid motiveerida kui ka aktsepteerida erilaadseid õppimis-töötamisstiile, kuna erinevatest rahvustest tudengite akadeemiline ning kultuuriline taust varieerub. Samuti peab oskama suurepäraselt esineda ning ettekandeid teha, analüüsida nii enda kui ka teiste vigu ja õnnestumisi.

Lisaks silmaringi avardamisele saab kogeda ka teistsugust õppemetoodikat. Teiseks. Kuna logistika on eelkõige suhteäri, toimub enamik eksamitest suuliselt, mis esialgu võib tunduda harjumatu ning pisut hirmutavgi. See õpetab suhteäris ellujäämist ning on hädavajalik tulevikku silmas pidades.

Osa kursuste eksamikomisjonis on lisaks õppejõududele ka välishindaja mõnest antud valdkonnas tegutsevast Taani ettevõttest, et tudeng proovile panna ja teda varakult harjutada karmi ärimaailma tegelikkusega.

Valdav osa professoreid on lisaks õppejõutööle palgal ka tunnustatud konsultatsioonifirmades või uurimisinstituutides ja on vaatamata oma suhteliselt noorele eale avaldanud mitmeid teadusartikleid ning raamatuid. Tänu akadeemilise personali kompetentsile on loengumaterjalid asjalikud ja illustreeritud reaalsetest situatsioonidest pärinevate näidetega.

Kolmandaks. Logistika integreerub üha enam infotehnoloogiaga. Ülikoolis kasutatakse ülesannete lahendamisel palju modelleerimis- ja analüüsimistarkvara ning pole ebatavaline, et iga programmi kasutamist juhendab erinev õppejõud, kes konkreetsele alale on spetsialiseerunud. Ka tudengil on võimalus leida tööd ülikoolilinnakus asuvates instituutides assistendina.

Pea iga loeng eeldab eelnevalt loengu temaatikaga seotud materjalide läbi lugemist, kuna loengus järgneb üldiselt lühidale sissejuhatusele teemasse põhjalik arutelu antud teemal või n-ö case-study.

Iseseisvalt tuleb väga palju tööd teha ning aine edukalt läbimiseks vajaliku kirjanduse nimekirjad on pikad.

Samas on õppematerjal väga ajakohane ja huvipakkuv ning mitte vähem oluline - ka kättesaadav.

Neljandaks. Eelpool mainitust vähem tähtsaks ei saa pidada ka õppejõudude suhtumist.

Õppejõult on alati võimalik abi saada.

Kui tudengil on mõnes valdkonnas spetsiifiline huvi, oskab professor suunata selle alaga tegeleva inimese juurde või soovitada antud teema kohta lisamaterjale.

Kui tudeng on otsustanud osa võtta kursusest, mille edukalt läbimiseks tal tegelikult vajalikke eelteadmisi napib, püüab õppejõud anda samuti näpunäiteid-ülesandeid ning lisakirjandust ülejäänutele järele jõudmiseks.

Viiendaks. Tudengi erihuvid saavad alati lahendatud.

Kui tudengil juhtub olema sellise logistika-valdkonnaga huvi, mida mitte ükski ülikoolis õpetatav aine ei käsitle, kuid on huvitav ja suudetakse leida sobiv õppejõud, on võimalik alustada erikursust.

Näiteks osalen projektis, mille eesmärk on Kopenhaageni lennujaama kaubaterminali osa tööprotsesside simuleerimine ja optimeerimine.

Reaalset probleemi käsitleva projektiga töötamine rahvusvahelises meeskonnas ning lennujaama kaubaterminali tööd korraldava personali probleemidele päevast päeva kasutuskõlblikke lahenduste otsimine annab lisaks teoreetilistele kogemustele ka selge ettekujutuse protsesside toimimise praktilisest poolest. Seega ei piirdu õpe ainult teoreetilise osaga, õpilased valmistatakse tulevaseks tööks maksimaalselt ette.

Kõik eelpoolmainitu loob suurepärased tingimused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks.

Tuleb vaid kõvasti pingutada ja pakutud võimalused ära kasutada.Tulevikus ei pruugi alati teist võimalust tulla.

Elamine ja õppimine välismaal pakub parima võimaluse saada süvateadmisi teise kultuuri tavadest, inimestest ja keelest. Lisaks aitab elamine ja töötamine välismaal edendada rahvusvahelise suhtlemise kogemusi, mis võivad äratada tulevase tööandja huvi.

Välismaalt õppimast naasvad tudengid leiavad sageli, et on selle kogemuse läbi isiksuslikult ja vaimselt küpsenud. Nad hindavad võimalust kogeda teistmoodi mõtlemist ja elamist, mis virgutab isiksuse arengut ja suurendab enesekindlust.

Õppimine välismaal ei piirdu vaid akadeemilise täienemise ja isiksusliku arenguga, seeläbi suurenevad ka töökohaväljavaated. Tööandjad otsivad üha enam inimesi, kellel on kogemusi teistest riikidest, sest lisaks keele- ja kultuuridevahelise suhtlemise oskusele ning kohalike tavade ja kultuurikonteksti mõistmisele on neil ilmselt ka rohkem paindlikkust, võimet kohaneda uute olukordadega ning konstruktiivselt arvestada erinevaid vaatenurki.

Miks minna välismaale õppima?

· Nt. Inglismaal ei pea õpingute ajal õppemaksu maksma.

Tudeng tasub õppemaksu alles pärast ülikooli lõpetamist ja sedagi vaid juhul, kui tema sissetulek ületab 15 000 naelsterlingit (ligikaudu 300 000 krooni) aastas.

· Šotimaal on õppemaks Euroopa Liidu liikmetele täiesti tasuta!

· Paljud ülikoolid pakuvad stipendiume

· Väga lai erialade valik

· Kordumatu kogemus teises kultuuris!